Mul olid lapsepõlves üksikud kokkupuuted mesindusega, kuid need ei olnud sellised, et täna öelda, et mesinduse kutsumust tundsin juba siis, kui kõndima hakkasin. Pigem kuulusid nad rubriiki, kuidas lapsed suvel maal olles ikka mesilastega kohtusid .
Kahjuks ma ei mäleta täpselt vanust, ega ka seda, milline mälestus see kõige esimene oli. Üks mälestus viib mind maakodu marjaaeda, kus olid ka mõned mesilaspered - mäletan kuidas üks mesilane takerdus mulle juustesse ja kui vanemad tormasid lapsele appi, siis olin vaid ütelnud: "Olge tasa, mesilane annab mulle praegu mett". Seda, kas ma lisaks meeannusele ka nõelata sain, seda ma kahjuks enam ei mäleta.
Üks teine mälestus viib mind aega, kui meil olid maakodus kasvuhooned, kus kasvatati müügiks tomateid ja pisut ka kurki. Kuna mesilased kasvuhoonesse juhuslikult ei sattunud, siis käisin purgiga mesilasi püüdmas, et neid kasvuhoonesse viia. Ma ei mäleta miks, kas kartsin mesilastele haiget teha, või oli purgiga püüdmine tülikas, aga ühel hetkel püüdsin mesilasi lihtsalt pihku, misjärel viisin nad peos kasvuhoonesse. Jällegi ma ei mäleta, kas ma ka nõelata sain või mitte. Kuna nõelamised ei ole mu mällu sööbinud, siis ilmselt pole mesilase nõelamine mind kunagi väga heidutanud.
Üks teine mälestus viib mind aega, kui meil olid maakodus kasvuhooned, kus kasvatati müügiks tomateid ja pisut ka kurki. Kuna mesilased kasvuhoonesse juhuslikult ei sattunud, siis käisin purgiga mesilasi püüdmas, et neid kasvuhoonesse viia. Ma ei mäleta miks, kas kartsin mesilastele haiget teha, või oli purgiga püüdmine tülikas, aga ühel hetkel püüdsin mesilasi lihtsalt pihku, misjärel viisin nad peos kasvuhoonesse. Jällegi ma ei mäleta, kas ma ka nõelata sain või mitte. Kuna nõelamised ei ole mu mällu sööbinud, siis ilmselt pole mesilase nõelamine mind kunagi väga heidutanud.